Suuruste tabel ja mõõtmisjuhised
Sobiva suurusega hästi istuvates tööriietes on mugav ja turvaline töötada. Lihtsaim viis õige suuruse leidmiseks on riiete selgaproovimine. Kui aga valid rõiva suuruste tabeli abil, on oluline hoolikas mõõtmine. Kui mõõtude võtmine tundub keeruline, küsi nõu ja abi asjatundjalt. Meie lepingulistele klientidele mõeldud veebipoes eWear on kasutusel digitaalne kaugteenus eProovimine, kust kasutaja saab personaalseid soovitusi suuruste valikuks.
Juhiseid mõõtmiseks
Endale toote valimisel võta arvesse järgmist:
- Mõõda end naha lähedalt, näiteks õhukese särgi või aluspesu pealt.
- Mõõtmisel jäta sõrm mõõdulindi ja naha vahele. See jätab pisut mänguruumi.
- Mõõdulint ei tohi mõõtmisel liiga pingul olla.
- Kaela ümbermõõt mõõda nii, et mõõdulint läheb üle rangluulohu (nagu riiete ümar kaelaauk).
- Rinnaümbermõõt mõõda rinna kõrgeimast kohast, u 10 cm kaenlaaluste alt.
- Vööümbermõõt mõõda 5–8 cm nabast altpoolt, nt bokserite või aluspükste vöökohalt.
- Puusaümbermõõt mõõda 18–20 cm vöökohast madalamalt, puusa kõige laiemast kohast.
- Sääre sisepikkus mõõda jalgevahest põrandani. Abivahendina võid kasutada näiteks joonlauda, mille saad jalgade vahele panna. Sel juhul on täpsem mõõt, mis on võetud joonlaua ülemisest servast põrandani.
Õige suuruse valimine – suurused numbrite ja tähtedena
Suuruse määramise näide
Ülemine osa: Mõõdetud rinnaümbermõõt on 95 cm ja puusaümbermõõt 96 cm. Sobiv särgi suurus on 40/M.
Alumine osa: Mõõdetud vööümbermõõt on 81 cm ja puusaümbermõõt 108 cm. Sobiv pükste suurus on C42.
Meeste mõõtude tabel
Meeste mõõtude tabel – D-mõõdud, alumised osad – numbrilised suurused
Meeste mõõtude tabel – suurused tähtedes
Naiste mõõtude tabel – numbrilised suurused
Naiste mõõtude tabel – D-mõõdud
Mõõtude võtmine eritellimusel õmmeldavate riiete jaoks
Eritellimustooted õmmeldakse konkreetse inimese mõõtude järgi, seega on vaja tavalisest rohkem mõõte võtta. Nii garanteerime rõiva sobivuse just sulle.
Ülemise osa mõõtmine:
1 – Rinnaümbermõõt mõõda horisontaalselt ümber keha rindkere kõrgeimast kohast.
2 – Vööümbermõõt mõõda vöökohalt kõige peenemast kohast.
4 – Puusaümbermõõt mõõda horisontaalselt ümber keha puusa kõige laiemast kohast.
5 – Õla-varrukapikkust mõõda kaela alumisest servast üle õlanuki randme alumise servani. Käsi on kergelt kõverdatud, mõõdulint kulgeb üle küünarnuki tagaosa. Kui näiteks õla pikkus on 16 cm ja kogumõõt 82 cm, on varruka tegelik pikkus 82 cm – 16 cm = 66 cm.
6 – Käe ümbermõõt mõõda käsivarre ümbert kõige jämedamast kohast.
10 – Selja laius mõõda horisontaalselt ühest kaenlaalusest teiseni. Mõõtmiskõrgus on 1 cm kaenlaaukudest ülalpool.
11 – Selja pikkust mõõda selja kuju järgides kaela alaosast vöökohani.
12 – Jope/jaki ja särgi pikkust mõõda selja kuju järgides kaelast vöökohani ja sealt edasi kuni soovitud pikkuseni.
13 – Kaela ümbermõõtu mõõda nii, et mõõdulint läheb üle rangluulohu (nagu riiete ümar kaelaauk).
15 – Esiosa pikkust mõõda kaela alaosast küljelt üle rinna kõrgeima koha kuni vöökohani. Rinna kõrgus = mõõda kaela alaosast rindkere kõrgeima punktini.
17 – Oluline on teada inimese täispikkust, et oleks võimalik mõõtusid omavahel seostada.
Alumise osa mõõtmine:
2 – Vööümbermõõt mõõda vöökohalt kõige peenemast kohast.
3 – Kui püksid või seelik on nn madala vöökohaga, võta mõõt sellelt kohalt.
4 – Puusaümbermõõt mõõda horisontaalselt ümber keha puusa kõige laiemast kohast.
7 – Küljepikkust mõõda rõiva vöökohalt mööda puusajoont kuni puusa kõrgeima kohani, sealt edasi otse alla kuni põrandani.
8 – Sääre sisepikkus mõõda jalgevahest põrandani. Abivahendina võid kasutada näiteks joonlauda, mille saad jalgade vahele panna. Sel juhul on täpsem mõõt, mis on võetud joonlaua ülemisest servast põrandani.
9 – Reie ümbermõõt mõõda reie kõige jämedamast kohast.
14 – Seeliku pikkus mõõda eest vöökohalt kuni soovitud pikkuseni.
17 – Oluline on teada inimese täispikkust, et oleks võimalik mõõtusid omavahel seostada.
